Minu käest on seoses ilusate ilmade saabumisega kevadel tihti küsitud, et kuidas on õige ja kasulik päikest nautida. Palju räägitakse praegu UV-kiirgusest ja solaariumidest. Mõned arvavad, et päevitada üldse ei tohiks, teised jälle väidavad, et vaid ülipruun keha on ilus. Siin on minu arvamus sellest teemast. Ehk läheb asi vahepeal väga teaduslikuks, aga teisi ei oska ma seda põhjalikult seletada.Esiteks võiks natuke rääkida sellest, mis päevitus tegelikult on. Päevitus on protsess, mil keha toodab naha värvainet ehk melaniini, et kaitsta nahka UVK eest. UVK ehk ultraviolettkiirgus on maale langev päikesekiirgus, mis jaguneb kolmeks:

  • UVA – moodustab 95% Maale jõudvast UVK-st; läbib aknaklaasi ja õhema kanga; tekitab naha punetust ja päevitust, põhjustab naha lõtvumist ja kortsude teket, ka melonoomi;
  • UVB – moodustab 5% Maale jõudvast UVK-st; ei läbi aknaklaasi ega riideesemeid; mõistlikus koguses tekitab päevitust ja intensiivistab naha kaitsevõimet UV-kiirgusele; liigses koguses tekitab päikesepõletust (1000 korda rohkem kui UVA) ja intensiivistab nahahaigusi (näiteks akne ja psoriaas);
  • UVC – peaks täielikult imenduma Maa osoonikihis, kuid tänu kasvuhoonegaasidele jõuab ka Maa pinnale; inimesele eriti ohtlik tekitades põletikku ja omades kantserogeenset toimet.

UVK on selline kahe otsaga asi, mis ühest küljest omab väga palju kasulikke toimeid, kuid liigses koguses omab hoopis vastupidiseid kahjulikke omadusi. Näiteks võib siin ära tuua immuunsüsteemi, mida UVK vajalikus koguses tugevdab, liigses nõrgendab. UVK positiivsetest toimetest võiks veel välja tuua, et suureneb D-vitamiini süntees, on antirahhiitiline ja antibakteriaalne, kiirendab ainevahetust ja vereringet. Kahjuks ei saa mööda vaadata kahjulikest toimetest nagu naha enneaegne vananemine, suurenenud poorid, pigmentatsioonihäired ning onkoloogiliste haiguste suurenenud risk. Seega on väga oluline manustada UVK mõistlikult. Teadlased on kindlaks teinud optimaalne on 52 päevituskorda aastas. Lähtudes kosmeetoloogilisest kirjandusest on üks päevituskord umbes 30 minutit. Eraldi räägitakse tänapäeval UV-indeksist, mis väljendab UVK erüteemset intensiivsust. See tähendab inimkeeli seda, et mõõdetakse, kui suur on oht saada päikesepõletust. UV-indeksi 3 puhul saab keskmine eestlane põletuse 50 minutiga ja indeksi 6 puhul vastavalt kaks korda lühema ajaga, 25 minutiga. Esmasel päevitamisel kevadel tuleks piirduda vaid 20 minutiga. Et UV-kiirgus hajub õhus märksa enam kui nähtav valgus, siis saab suvel päevituda ka varjus, kus ohtliku doosini on umbes 2 korda pikem aeg kui päikese käes. Miks räägitakse nii palju päikesepõletusest, kui see halvemal juhul paari päevaga üle läheb? Tegelikult pole asi üldse nii lihtne. Iga nahapõletus salvestub nahas paiknevates immuunrakkudes ning seeläbi suureneb oht haigestuda melanoomi. Samuti muteerub naharakkude DNA.Melanoom on nahakasvaja, mis neljandas staadiumis lõppeb kahjuks 85-90% juhtudest surmaga. Melanooni vältimisest, tekkest ja diagnoosimisest saab lugedahttp://www.kasvaja.net/Melanoom/id/97/
Uurige oma sünnimärke, asi on VÄGA tõsine!Pisut ka päikesekaitsest. Päikesekaitsetooted on märgistatud SPF-iga. SPF ehk sun protection factor näitab, kui mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutu päikese käes viibimise aeg kaitsmata nahaga võrreldes. SPF numbri valikul tuleb lähtuda naha fototüübist. Esineb 4 fototüüpi:

  • Tüüp I nn.keldi tüüp – heledad või punakad juuksed, väga hele nahk, tavaliselt esineb tedretähne, silmad helesinised või rohelised; saab väga kiiresti põletuse ja tõelist päevitust ei teki. SPF esimestel päevadel 30, järgnevatel 20.
  • Tüüp II nn. skandinaavia tüüp – juuksed heledatest ruugeteni, hele nahk, silmad helesinised, hallid või rohelised; saab kergesti põletuse, päevitub kergelt. SPF esimestel päevadel 25, järgnevatel 15.
  • Tüüp III nn. kesk-euroopa tüüp – juuksed ruugetest kastanpruunideni, pruunid silmad, tõmmu nahk; põleb ainult väga intensiivse kiirguse korral, päevitub hästi. SPF esimestel päevadel 20, järgnevatel 10.
  • Tüüp IV nn. lõuna-euroopa tüüp – juuksed  kastanpruunidest mustadeni, väga tumedad silmad, tõmmu nahk; põletusi saab väga harva, päevitub kergesti ja intensiivselt. SPF esimestel päevadel 15, järgnevatel 6.

Eraldi tuleb välja tuua laste nahk, mis on õrn ning põletustele aldis. Peale selle on lapseeas saadud põletusel pikemaajalisem toime. Laste puhul võiks kasutada SPF 30 kuni SPF 50 olenevalt lapse naha värvist.Päikesekaitsetoode kantakse nahale 15-20 minutit enne päevitamist. Kuigi tänapäeva kreemid on enamasti veekindlad, tuleks end üle määrida pärast ujumist ning rätiga kuivatamist. Sünnimärke ja rinnanibusid soovitatakse päikesekiirguse eest kaitsta. Sünnimärkidele määrida SPF 50, rinnanibud kaitsta ka topless päevitamise korral. NB! Jutt, et päevitunud nahk ei saa põletust on müüt. Päevitus ei kaitse põletuse eest!Lõpetuseks ka ehk paar sõna solaariumist. Kuna solaariumis esineb vaid UVA ja UVB kiirgus, väidavad solaariumite omanikud, et tegemist on täiesti ohutu päevitamisviisiga. Ometi pole saa päris tõsi. Ka UVB kiirgus põhjustab põletust ja UVA melanoomi. Seega pole ka solaariumiga hea liialdada. Tuleb ka meeles pidada, et solaariumis on UVK pea 10 korda võimsam, kui päikeselt lähtuv UVK. Seega tuleb olla ettevaatlik, et ei tekiks päikesepõletust. Kahe solaariumikülastuse vahele peab jääma vähemalt 48 tundi, et päevitus jõuaks tekkida. Mis puutub solaariumi kreemidesse, siis need sobivad ka päikese käes kasutamiseks juhul, kui nende peale kantakse päikesekaitsetoode.
Hetkel tundub, et kõige kasulikum ja tervislikum päevitus on nn. võltspäevitus isepruunistajate ja sprei-päevituse kujul